Monday, January 26, 2009

*

otsin taga 
ära haieldud haiguste 
ja tõrvatud tõdede 
öisest raamatust 
oma vere nime 

pool sellest jääbki teadmata
seda tuleb pyyda käsnaga
homsete meelejõgede voolust 
kus ta liguneb
yhes havi söödud ajudega 

Labels: , , ,

Monday, January 19, 2009

Mārale

näen Sind jälle
terashammasratastest laotud myyri keskel
algul Sa ei tunne mind
kysid kas ma sõidangi kogu aeg ringi
ja millist valdjat teenin

ei räägin oma kolmnurksel keelel
mille nurgad alatihti vahetusse lähvad
muidu ma ei sõida sõtta
pysin oma lovivandivõhast tornis
ainult täna
pani kuningaemanda erakordne käsk
mind sõitma sõjasärgis
soomusrongiga keset sõda

ja ainult täna
tulin olematu sõja keskelt ära
kus kivid kuigi kõrgelt ei lennanudki
ja laigulised olid tänavad
et heita jalast oma sõjasaapad
ja tantsida Sinuga
kolm tantsu mida ma ei oska

kallistad mind
ytled see ei ole viimane kord
maailm on ju väike
ytled et armastad mu maad
ja käsid talle sõna viia

keeran ymber vasaku õla
ja lähen
teisele poole yksikute klaasikildude tyhja välja
läbipaistvatest kilpidest läbi
ära sellelt maalt

Riias yhel rahulikult möödunud ööl
13 sydakuud 10222

Labels: , ,

Friday, January 09, 2009

Kobayashi Issa haiku
狼は糞ばかりでも寒さかな
ainetel

hundisitast
yksnes
kõhe hakkaks justkui

metsakutsud
nende sitagi peale
hakkaks nagu kõhe


metsakutsude
sitagi peale justkui
läheb kõhe
daks

Thursday, January 08, 2009

minu unede õed, minu unede hõim

II

kui ma teda esimest korda silmast silma nägin, tahtsin ma temalt kysida ainult seda, mis kaupa Ižma jõe veerest pärit põhjapõdrakasvatajad komid olid Šupaškaris myynud, sest ma teadsin, et ta oli kunagi hanedepäeva aegu seal laadal käinud.

tema nimi on Päev, aga rahvas kutsub teda rohkem Päevaneiuks, sest nagu päevatytreidki võis teda näha peaaegu igal pool yle ilma. vähesed mäletasid ka seda, et tema isa nimi oli olnud Tuhkats, sest seda vanameest kutsuti ikka Puu-isandaks. õieti oleks see nimi Jiw-Poojar-oojka, nagu ta põhjapoolsete maanside keeles kõlab. maanside hulgas oli juba tema jahimehena auväärt mees olnud, peale selle mänginud sankvaltappi paremini kui mõnigi kohalik yle paljude kylade kuulus pillimees. Päeva isaema Hydsesilm, pisike ja käbe naine, kes oskas metsa eksinud loomade jäljed ringi pöörata, nii et nad ilusti koju tagasi tulid. Hydsesilm mäletas veel seda aega, kui laplased kord Lindora laadal käisid, ja oli nendega ise seal kaupa teinud ja palju juttu puhunud.

aga nyyd olen ma maganud mitmeid tunde ja palju penikoormaid ja lõpuks siia kohale jõudnud kohale munapyhalaada kolmanda päeva õhtuks, kui kõik teada laulud on juba kord lauldud ning kõigi mäletatud esivanemate joiud kolm korda joiatud ja juba paljude laadameeste valgest siidist kaelarätid on juba määrdunud.

õigupoolest sellesama loo pärast ma siin kaugel põhjas ringi rändangi. alati peale Hydsesilma laplaste-lugude kuulmist olen tahtnud näha oma silmaga põhjapõtrade võiduajamisi, kuulsate hõbedaseppade tehtud peeneid ehteid, mida kusagilt mujalt ei saa ja kõigi kaugelt tulnud laadaliste ilusaid ja värvilisi riideid, mida nii palju pole yhelgi teisel laadal.

ja nyyd jookseb Päev mulle siinsamas Guovdageaidnu kylatänaval vastu ja kaisutab mind nagu ammunägemata sõpra, kuigi rahvas rääkis viimati, et ta olla hoopis kaugel lõunamaal ja läinud sinna terveks aastaks.

Labels:

Tuesday, January 06, 2009

minu unede õed, minu unede hõim

I

minu isal on palju tytreid, aga ykski neist pole minu õige õde.

sattusin juhuslikult Kuldse-Kullakesega kokku Morko kyla kihlakukirmaskil Marimaal ja tantsisin temaga pikalt ja kaua udmurdi moodi, ja just eile nägin Eredat-Eredakest unes ja ajasin temaga pikad jutud maha, maakeeli, sest udmurdi keeles ma veel nii täpselt tunda ei mõista. nad on kaksikud ja nende päris nimed on Zarni ja Sveti, ja ainult mina kutsun neid hellitlevalt ja maakeelselt Kuldseks-Kullakeseks ja Eredaks-Eredakeseks.

Kudruse Kiuru kõige noorem tytar väike valge Pyy sai oma nime kuulsa viru nõia Lyganuse Pyy järgi. tema käest sai minu vanaisa Kõu head nõu ja hakkas kauplema helmeste ja puust hobustega. Vana Kõu või Vana Kudrus, kuidas keegi teda kutsub, panigi aluse meie suguvõsa heale nimele ja rikkusele. minu isa myyb aega ja reisib palju mööda kaugeid maid ringi. mina olen lihtsalt ilmahulgus.

Kailuks nimetati mind selle vänge ja kange Lapimaa sookailu järgi, mida mu isa ja ema soos nii palju korjasid, et ta nende meele mööda penikoormast maksakarvalist teed kõmpides nii kuumaks kyttis, et nad öömajal aluslaudade ägades minu valmis tegid. pärast oli neil väga hea uni seal saunas.

ma näen palju juttude järgi tuttavaid maid, aga oma unevõlgasid ei saa alati makstud. hinge sees hoidmiseks vahetan oma naeratusi lõunasöökide vastu ja räägin muinasjutte kuulsatest nõidadest ja lugusid maadest, mida ei pruugi olemaski olla.

mul on palju pruute, aga ma olen nende kõigiga tylis.

Labels:

kylvamata jäänud nisu vari

E.-le
kõikidest võimalikest varjudest
tahaksin taas olla Sinu vari
olgu või kyynlavalguses võbelev
kui Sa päevavalgel enam ei käi
kõverpeegeldada Su naeratusi
mängida maha Su mured
nähtamatutele õnnemängijatele
kes tulevad toanurkadest välja
ainult kõige pimedamal ajal
naalduda lapikuna seinale
kuhu kirjasime omi yhiseid unenägusid
ja valgete põhjapõtrade ridu
kõrgest soost sarvedega
paista seitsmenda ukse lävelt
mida nyyd ammu enam ei ole
magada krooniga raamatukogutoas
kanda mustana peas
sinu valget karvamytsi

Labels: