mõtusekikka viimane lend

läbi igavese lume
maale kus jumalad
metsikuid põhjapõtru jahivad
eksitajate lumetormide seas
mis pole veel kustutanud süsi
nõidade läidetud lõketes
ega kinni tuisanud
tuliseid öiseid kive

läbi lõputu sygava veesilma
vaevakaseks ja sinirebaseks
kes kasvavad aina väiksemaks
iga aegilm
et siiski tagasi hiilida
yle linnutee
alt hallide pilvede
läbi valgete udude
kaudu meelejõgede