*

Tantsides yksi mööda tyhja linna
kivist tänavaid
näen eha ja koidu punaste
kaante köites
ööraamatusse tähekirjas kirjutatud
seda nime
peitmas enda taha kymmet
veel elamata elu

Tantsides yksi mööda halja heina
lõikamata kõrsi
lasen meelest pyha pärnapuu
vastsed võrsed
kes kuulutavad uute surmade aega
selle taevasina keskel

Tantsides yksi mööda tulemata vikerkaarte
lahtisi väravaid
tunnen kängitsemata jalgades
sireliokste rahu
ja mäletan miunasjutuunenäo
punavat kuju

Tantsides yksi mööda virmaliste
rohelist valgust
komistan mulluse noorkuusirbi
ihutud terale
mis lõikab mu mõtte puujuure
vere voolama