leinates viimset metsikut põhjapõtra

keerutab tuulispask
yle lõputu unevälja
otsides
kõveraks kasvanud kaske
kellele kurta
koorem oma hingelt
nii et ei kuuleks keegi
peale ettevaatamatute
maa-aluste haldjate
ja kirdetuule
kes jääbki viima
seda igatsust yle mere
nende silmisse
kes ootavad tagasi
ammu veealusteks saanud
kalamehi