Alameda dos Oceanos

tundmatuks jääda sooviv puu
viskab mind punase õiega
vesi tuksleb ja vilistab koonuses
relakas ja myyrilõhkuja
keda lahutaks vaid majanduslangus
kõle atlantiline tuul
poeb mu sabakondist läbi
mõtlen kas peaks tuule tee sulgema
nagu tookord hundilõksus
inimesed lähevad mööda
ja isegi mõni varblane
meel tõlgib palavikuliselt ja masinlikult
nähtusi ja disaini ja muljeid
läbi une sõnadesse
aga ta töö läheb kaotsi
nagu eesti synkroontõlgil
euroopa parlamendis
kui kõik kuus korda kaks kuulajat
on teisel kanalil
ja ega tõlk ise ka
pärast ei mäleta
millest jutt oli

lehekuu 10221